Mis
kuidas saan aidata
Millal pöörduda
Kui on soov arendada psühholoogilist võimekust ja oskusi:
Külliki Taylor
Minust
Olen lõpetanud Tartu Ülikooli ning omandanud spordipsühholoogia magistrikraadi (MSc Psychology of Sport and Exercise, British Psychological Society akrediteering) Suurbritannias Leeds Beckett Ülikoolis. Pedagoogilised ja didaktilised pädevused, mis on eelduseks koolituste läbiviimiiseks, on omandatud Tallinna Ülikoolis.
”Sportlase treeningute eesmärgiks on liigutada oma füüsilise suutlikkuse ja oskuste piire aina kaugemale. Kuid selle, kui lähedale oma füüsiliste piirideni on sportlane võistluspäeval suuteline jõudma, määrab sportlase psühholoogia.”
Lõpetasin Eesti Spordigümnaasiumi moodsa viievõistluse (vehklemine, laskmine, ujumine, ratsutamine, jooksmine) erialal ning hilisemalt võitnud medaleid ning tiitleid epee vehklemises nii Eestis kui välismaal (sh. Iiri Vabariigi meistrivõistluste kuldmedal). Tänasel päeval tegelen triatloniga olles kvalifitseerunud ka Suurbritannia vanusegruppide koondisesse poolpikas triatlonis.
Olen avaldanud mitmeid artikleid erinevates ajakirjades, millele viiteid leiad lehe allosas. Siin on kajastatud minu enda läbielamised, mis on avaldatud ka ajakirjas Jooksja sügisel 2018.
individuaalne soov
Võta ühendust
Autor: Külliki Taylor
Valik ilmunud artikleid
Ajakiri Tennis kevad 2020
Mängida, et võita või mängida, et mitte kaotada
Esmapilgul tundub, et pole vahet, kas väljakule astudes on mängija eesmärgiks võtnud teha kõik selleks, et mitte kaotada või selleks, et mäng võita. Näiliselt peaks lõpptulemus olema sama – võit. Kuid ometi võib just mängija mõtteviis anda esimesed vihjed sellele, kuidas mäng lõpuks laheneb. Kui mängija eesmärgiks on mitte kaotada, keskendub ta sellele, et kaitsta ja hoida kinni sellest, mis tema jaoks on tuttav ja mugav. See piirab tema võimalusi platsil ning tekitab vaimset stressi, sest sportlane on pidevas kaitseseisundis.
Loe edasi ajakirjast...
Loe edasi ajakirjast...
Ajakiri Tennis sügis 2019
Eesmärkide seadmine
Eesmärkide püstitamise oskus on vaimse treeningu üheks elemendiks. See eeldab head eneseteadvust ja analüüsioskust mõistmaks, millest vajaka jääb ja mida saab paremaks muuta.
Spordis on üldjuhul kolme liiki eesmärke: tulemusega seotud eesmärgid, normidega seotud eesmärgid ja tegevuseesmärgid. Oma olemuselt on need 3 eesmärgiliiki erinevad ning ühe püstitamine ei välista teist. Parima tulemuse poole püüdlemisel võib abiks olla kõigi kolme kombineerimine.
Loe edasi ajakirjast...
Spordis on üldjuhul kolme liiki eesmärke: tulemusega seotud eesmärgid, normidega seotud eesmärgid ja tegevuseesmärgid. Oma olemuselt on need 3 eesmärgiliiki erinevad ning ühe püstitamine ei välista teist. Parima tulemuse poole püüdlemisel võib abiks olla kõigi kolme kombineerimine.
Loe edasi ajakirjast...
Ajakiri Jooksja detsember 2018
Treeneri mõju spordiharrastuse jätkamisel
Kui laps või eakam spordisõber esmakordselt treeningsaali uksest sisse otsustab astuda, on tema sooviks õppida mingit spordiala. Treeneri roll näib loogiline – anda edasi teadmisi, kuidas ühte või teist spordiala omandada. Kui aastate pärast treeningsaali uks sulgub, tajub sportlane, et treeneri panus on olnud oluliselt laiem, kui spordialaga seotud oskuste kujundamine. Aastatepikkuse koostöö vältel kanduvad õpilasele edasi treeneri väärtushinnangud ja elufilosoofia. Millest aga sõltub treeneri ja õpilase koostöö, mis oleks kestev ja rahulolupakkuv mõlemale osapoolele?
Loe edasi ajakirjast...
Loe edasi ajakirjast...
Ajakiri Jooksja detsember 2019
Spordipsühholoogia aasta kokkuvõte
Olümpiale eelneval 2019. aastal ei olnud ainult olümpiasportlased need, kes parema füüsilise soorituse nimel vaimse poolega tööd tegid, spordipsühholoogi poole pöördujaid oli tsirkuseartistidest krossisõitjateni. Mõned sportlased soovivad ühekordset abi mingi konkreetse küsimuse korral, teistega töötame aga iganädalaselt läbi aastate. Kuigi spordipsühholoogia on omaette kitsas psühholoogiaharu, koondab ta endas peaaegu kõiki teisi psühholoogiavaldkondi- alates isiksusepsühholoogiast farmakopsühholoogiani välja. Mis aga on põhilised teemad, millega eelmisel aastal psühholoogi juurde pöörduti?
Loe edasi ajakirjast...
Loe edasi ajakirjast...
Ajakiri Jooksja august 2019
Kellest kasvavad erakordsed sportlased?
Lootuses kasvatada maailmameistreid ja olümpiavõitjaid tehakse pingutusi riigi tasemel. Kuid kuidas me teame, keda me otsime, kui asume noori toetama eesmärgiga rahvusvahelisel areenil riigile au ja kuulsust tuua? Mis vahe on edukal sportlasel ja erakordsete tulemustega sportlasel? Mis on erakordsete tulemustega sportlaste juures teisiti, et nad aastast aastasse on võimelised tooma medaleid maailmameistrivõistlustelt ja olümpiamängudelt?
Loe edasi ajakirjast...
Loe edasi ajakirjast...
Ajakiri Jooksja oktoober 2018
Mugavustsoon ja motivatsioon
Spordipsühholoogias käsitletakse mugavustsooni mõistet kahest erinevast tähendusest lähtudes. Esiteks sportlase vaimne ja käitumuslik seisund, mis väljendub tema tahtes võtta riske, tulla toime ärevuse ja kohaneda uute situatsioonide ning väljakutsetega.
Teisalt viitab see termin ka spetsiifilisele treeningfaasile, kus sportlane on omandanud teatud oskuse või suutlikkuse ning see muutub tema jaoks automaatseks tegevuseks. Mugavustsoon treeningfaasina peaks olema eelduseks järgmisele tasemele liikumisel, kuid just siit faasist on spordiharrastajatel raske edasi liikuda, sest see nõuab nii füüsilist kui vaimset pingutust.
Loe edasi ajakirjast...
Teisalt viitab see termin ka spetsiifilisele treeningfaasile, kus sportlane on omandanud teatud oskuse või suutlikkuse ning see muutub tema jaoks automaatseks tegevuseks. Mugavustsoon treeningfaasina peaks olema eelduseks järgmisele tasemele liikumisel, kuid just siit faasist on spordiharrastajatel raske edasi liikuda, sest see nõuab nii füüsilist kui vaimset pingutust.
Loe edasi ajakirjast...
Ajakiri Jooksja oktoober 2019
Perfektsionismi mitu palet
Perfektsionism on mitmetahuline iseloomujoon, millel puudub ühine definitsioon, kuid mille keskmeks on täiuslikkuse soov ja kõrged standardid. Spordi kontekstis tundub kõrgete standardite seadmine ja püüd täiuslikkusele ideaalse kombinatsioonina, kuid ometi on just perfektsionism saanud paljudele heade füüsiliste eeldustega sportlastele oma tegelike võimete realiseerimisel takistuseks. Perfektsionismiga toimetulekule lisab veelgi keerukust asjaolu, et lisaks enesele seatud kõrgetele nõudmistele võib sportlase perfektsionismi taotlus olla suunatud ka teda ümbritsevatele inimestele.
Loe edasi ajakirjast...
Loe edasi ajakirjast...
Ajakiri Jooksja aprill 2019
Tähelepanu, kohalolek ja kulgemine spordis
Peaaegu iga ärkvel oldud minut nõuab meilt hetke kõige tähtsama teabe väljavalimist kogu meieni jõudvast infotulvast. Informatsiooni üleküllus kahandab aju töö tõhusust – mõtlemist vajavaid ülesandeid teeb aju alati üksteise järel, mitte aga samaaegselt, ning iga kord, kui meie tähelepanu köidab mingi uus stiimul, peab aju ühelt ülesandelt teisele lülituma. Keskendumisvõime sisuks ongi tähelepanu suunamine ja hoidmine tegevusel selliselt, et ebaolulised välised ja sisemised ärritajad seda ei mõjutaks. Mida füüsiliselt raskemaks teekond kujuneb, seda keerulisem on säilitada vaimset selgust. Kui organism on kurnatud, siis iga seespidine või väline ärritus näib oluliselt tugevam ja häirivam.
Loe edasi ajakirjast...
Loe edasi ajakirjast...
Ajakiri Jooksja aprill 2018
Vigastused ja nendest taastumise psühholoogia
Tavapäraselt on vigastusjärgne fookus suunatud sportlase füüsilisele paranemisele, kuid lisaks füüsiliselt tuntavale valule lisandub vigastusele ka psühholoogiline pool. Valu ei tunne mitte ainult meie keha, vaid selle reageerib ka meie teadvus. Kuigi valu on füüsiline aisting, kaasnevad sellega paratamutult erinevad emotsioonid – lootusetus, pettumus, ärevus, teadmatus. Vigastuste tekke füüsiliste põhjuste kõrval - treeningkoormused, õige tehnika, sportlase vanus, kaal, spordiala - on leitud, et kõige tõenäolisemaks vigastust ennustavaks psühholoogiliseks teguriks on stress, mis mõjutab sportlase emotsioone, keskendumisvõimet, käitumist ning samuti füsioloogilisi protsesse, mis loovad soodsa pinnase vigastuse tekkeks.
Loe edasi ajakirjast...
Loe edasi ajakirjast...